Puhkpillimuusika päev Eesti Rahva Muuseumis 2. oktoobril 2022 kell 14.00

Tiigi Seltsimaja, Puhkpilliorkester Tartu ja Eesti Puhkpillimuusika Ühingu koostöös toimub Eesti Rahva Muuseumis puhkpillimuusika päev, millega tähistatakse helilooja, dirigendi ja Tartu linna aukodaniku Aadu Regi 110. ning legendaarse dirigendi ja helilooja Raimund Kulli 140. sünniaastapäeva. Ühisel kontserdil tähistatakse ühtlasi Eesti Puhkpillimuusika Ühingu aastapäeva. Esinejateks on Puhkpilliorkester Tartu laiendatud koosseis mitmete tuntud solistidega ning erinevad külalisorkestrid. Üles astuvad Väike-Maarja Pasunakoor, Kohtla-Järve Puhkpilliorkester, Puhkpilliorkester Türi ja Kaitseliidu Pärnu Maleva orkester „Saxon“. Kõik orkestrid ja nende dirigendid pälvivad kontserdil Eesti Puhkpillimuusika Ühingu tunnustuse.

Puhkpillimuusika päeva esimene osa algab ERM-i silla alal kell 14.00 ning esinejateks on kõik külalisorkestrid.

Päeva teine osa algab samas kell 16.00 ning esinejaks on Puhkpilliorkester Tartu laiendatud koosseis ning tunnustatud instrumentaalsolistid.

Kontsert on kuulajatele tasuta. Puhkpillimuusika päeva kunstiline juht on Puhkpilliorkester Tartu peadirigent Margus Kasemaa.

Ürituse rahastajad on Tartu linn, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Puhkpillimuusika Ühing.

Raimund Kull
3.10.1882 Narva –10.10.1942 Tallinn
Dirigendi, pedagoogi ja helilooja Raimund Kulli laiahaardelise muusikalise tegevuse peatähtsus seisneb tema töös “Estonia” kauaaegse muusikajuhina. Selle kõrval on Kull loonud ka heliteoseid nii kammerkoosseisudele, koorile kui ka mitmesugustele orkestritele.
Raimund Kull lõpetas 1896. aastal Narva muusikaseltsi venekeelse algkooli ja 1899. aastal linnakooli, kus õppis mängima orkestripille ja sai esimese orkestripraktika. 1900–1906 õppis ta Peterburi konservatooriumis trombooni prof. Franz Joseph Türneri klassis, 1921. aastal täiendas end Berliinis. Paralleelselt õpingutega mängis Kull 1901–1912 Peterburi (sh Peterburi Keiserliku Muusikaseltsi sümfooniaorkestris), suviti Kaukaasia ja Krimmi sümfooniaorkestrites. 1909–1912 tegutses orkestrijuhina Peterburis, Kaasanis ja Rostovis. Ta juhatas Peterburi Eesti Haridusseltsis muusikalavastusi, oli Keiserliku Muusikaseltsi juhatuse liige ning pidas kontsertloenguid Peterburi Konservatooriumi suures saalis. 1912. aastal naasis Eestisse. 1912–1920 oli Raimund Kull “Estonia” peadirigent, aastast 1920 dirigent ning 1930–1942 muusikajuht. Lisaks muusikalavastustele korraldas ta teatri orkestriga “Estonia” kontserdisaalis, Rannavärava mäel ja Harjumäel rahvakontserte. Oma entusiastliku tegevusega aitas ta panna aluse Eesti ooperikultuurile ja sümfooniakontsertide korraldamise traditsioonile.
Raimund Kull oli üks Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutajatest 1919. aastal ning samas trombooni õppejõud (1929–1941, aastast 1937 professor).
Lisaks “Estonia” orkestrile juhatas Kull Eesti mereväeorkestrit (1918–1927) ja Riigi Ringhäälingu sümfooniaorkestrit (1934–1939). Kontserdid viisid teda ka mitmele poole välisriikidesse: mereväeorkestri esinemised Stockholmis ja Helsingis, raadio stuudiokontserdid Varssavis, vabaõhukontserdid Riias, Eesti sümfoonilise muusika kontsert Budapestis (1928) jt. Raimund Kull on juhatanud ka laulukoore ning olnud IX (1928), X (1933) ja XI (1938) üldlaulupeo puhkpilliorkestrite üldjuht ning mitmete maa- ja kihelkondlike laulupidude juht.
Raimud Kull on kirjutanud peamiselt orkestrimuusikat ja koorilaule. Tema tuntuimad orkestriteosed on “Kriuša lahing” (1920) ja marss “Kodumaa”, mida pikka aega esitatakse üldlaulupidudel koos samanimelise koorilauluga (“Kas tunned maad”) Mihkel Veske tekstile. Kulli romantilist helikeelt iseloomustavad efektsed piltlikud kujundid ning voolav ja ladus meloodia, mis on teinud tema muusika hõlpsasti jälgitavaks ja populaarseks.
Raimund Kull on pälvinud Eesti Vabariigi Kotkaristi III järgu ordeni (1932), Valgetähe III klassi teenetemärgi (1937), Tallinna dirigendi tiitli ja Eesti Näitlejate Liidu teenete kuldrinnamärgi (1937). (Eesti Muusika Infokeskus)

Aadu Regi
03.11.1912 Tallinn – 10.10.2011
Klarnetist, dirigent, pedagoog ja helilooja.

Aadu Regi õppis aastatel 1930–1935 klarneti erialal Tallinna Konservatooriumis Bernhard Luki klassis. Ta mängis 1930–1944 paljudes orkestrites, 1944–1945 Vanemuise teatri orkestris. Aastatel 1945–1951 oli Vanemuise teatri direktor. 1951. aastal arreteeriti Regi poliitilistel põhjustel ning 1951–1956 veetis ta Siberi vangilaagris. 1963. aastal lõpetas Regi Tallinna Riikliku Konservatooriumi klarneti erialal Juhan Kaljaspooliku klassis, täiendas end 1963–1964 Leningradi konservatooriumi assistentuuris dirigeerimise erialal Ilja Mussini juures.Aadu Regi töötas 1944–1990 (mõningase vaheajaga) Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis klarneti- ja orkestriklassi õppejõuna. Tema õpilaste hulgas on olnud näiteks Hendrik Nagla, Ilmar Lääne, Priit Raik, Endel Nõgene, Jüri Millistfer, Kalev Velthut, Ahti Rääts, Vello Voltein, Tiit Veigel, Margus Kasemaa. Aastatel 1956–1959 juhatas ta Tartu Riikliku Ülikooli sümfooniaorkestrit, 1959–1972 Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli puhkpilli- ja keelpilliorkestrit ning 1960–1985 Tartu Kultuurihoone puhkpilliorkestrit. Regi oli 1957–1974 maakondlike laulupäevade üldjuht ja 1994. aasta üldlaulupeo puhkpilliorkestrite juht. Aastatel 1992–1995 töötas Soomes Muhose muusikakoolis klarnetiõpetajana. Aastatel 1960–1985 on teinud erinevatele kirjastustele noodigraafikat, kirjutanud rohkesti muusika teemadel ajakirjanduses, tegutsenud muusikaarvustajana ning koostanud metoodikaalaseid- ja ka mälestusraamatuid. Loonud näidendimuusikat, palu puhkpilliorkestrile (nt. marsid “Koidab hommik”, “Noored sõbrad”, “Mai marss”, “Fanfaaride marss”, “Juubeli marss”), klarnetile, trompetile ja viilulile ning soololaule (“Silmad”, Mart Raua tekst). Aadu Regi on pälvinud Eesti Nõukogude Sotsialistliku Venemaa teenelise kunstitegelase tiitli (1989). Samuti on Regile omistatud Soome sõjaveteranide hõbedane teenetemärk (2001) j Valgetähe IV klassi teenetemärk(2004). Ta on Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe omanik (2005), Eesti Kooriühingu auliige aastast 2002. (Eesti Muusika Infokeskus)