TARTU TANTSUKLUBI: LÕUNA-EESTI TANTSUD

Tartu tantsuklubis kõlab seekord õhtu jooksul peamiselt 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusika Lõuna-Eestist. Mõned nendest tantsudest on tuttavad ja tantsijate poolt armastatud, osad tantsud on jätkuvalt pelgalt tuttavlikud ja tantsuvalikus on ka selliseid tantse, mida tantsitakse esmakordselt Tartu tantsuklubis. Huvilised saavad Tartu tantsuklubis tähelepanelikult kohapeal tantse õppida folklooriklubi Maatasa ja Kadri Lepassoni juhendamisel. Tantsijate poolt armastatud muud tantsud Eesti teistest piirkondadest ja laiast ilmast kõlavad tantsuklubi 4. tunnis või pärast südaööd.

Tartus tegutsev folklooriklubi Maatasa koondab oma ridadesse noored vanuses 13–26 aastat. Folklooriklubi Maatasa on loodud aastal 2012 ja on juba valitud Tartu esindusansambliks rahvamuusika valdkonnas. Nimi Maatasa viitab soovile vahendada pärimust ehedalt ja puhtalt, kuid teisalt on noored valmis ka rahvamuusikat omatahtsi ümber seadma, mil siis ranged põhimõtted justkui maatasa tehakse. Repertuaari valikul on aluseks võetud oma paikkonna, Lõuna-Eesti, pillilood, laulud ja tantsud, mida on soov edasi vahendada võimalikult täpselt. Oma pillilood ja laulud on Maatasa omandanud peamiselt raamatutest, laagrites osaledes ja leitud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist. Tantse on läbi aastate noortele tutvustanud Kadri Lepasson, Sille Kapper ja Anneli Villenthal. Anneli Villenthal on praegugi Maatasa tantsutreener. Halliki Pihlap õpetab folklooriklubis ansamblimängu ning ühtlasi ta innustab noori rahvamuusikaga tegelema ja meie kultuuripärandit armastama. Tantsuklubilistele õpetatavad tantsud on pärit üle-eelmise sajandivahetuse Lõuna-Eesti külamaastikult. Tantsude saateks kõlavad erinevad pillide koosseisud.

Kadri Lepasson on  juba aastaid olnud oodatud inimene tantsusaalidesse nii tantsuõpetajana kui ka muusikuna. Kadri armastab ise väga tantsimist ning tantsimisele pühendunud tegevmuusikuna oskab ta hea tunnetusega tantsuks mängida. Tartu tantsuklubisse võtab Kadri seekord kaasa kandle ja lõõtspilli. Kadri on tantsukirjelduste järgi taastanud ja tantsusaalidesse tagasi toonud nii mitmedki ilusad tantsud, mis on pikkadeks aastakümneteks unustusehõlma vajunud ning praeguseks sootuks kadunud külapidudelt.

Veebruar on mitteametlikult parmupillikuu ja Tartu tantsuklubis tähistatakse parmupillikuud käesolevalgi aastal. Mõned Lõuna-Eestist pärit tantsuviisid kõlavad Tartu Parmupilliaktiivi esituses. Parmupillidel musitseerivad ja kohalolijaid tantsitavad: Gerth Jaanimäe, Jürgen Dengo, Märtin Männama ja Priit Lilleleht. Tartu Parmupilliaktiiv tegutseb 2013. aasta sügisest ja koondab inimesi, keda huvitab parmupillide mängimine nii meloodiapillina kui ka saatepillina. Tartu Parmupilliaktiivi repertuaari kuuluvad Eesti pärimusmuusikavaramusse kuuluvad pärlid ja töötlused teiste rahvaste muusikast. Samuti on kätt proovitud klassikalise ja improvisatsioonilise muusikaga.

Kõik tantsijad ja muusikud on teretulnud Tartu tantsuklubisse nii õppima kui ka pelgalt lustima. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte külakostigi ühisele teelauale.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Järgmised Tartu tantsuklubi toimumisajad ja teemad hooajal 2016/2017 kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu):
29. märtsil Tartu tantsuklubi: Soolo;
26. aprillil Tartu tantsuklubi: Hiiu kandled;
31. mail Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

Lisateave: +372 5560 2102,

***
Foto: Folklooriklubi Maatasa 9. juulil 2016. aastal Võru pärimustantsu festivalil Kandle aias pärast kontserti, foto autor Anzelika Jermolajeva