Ajaloost

Kui Tartu Ülikool 1802. aastal taas avati, ei olnud Vallikraavi tänav veel välja kujunenud, see oli kõigest jalgrada Toomemäel. Mõjuka aadliperekonna esindajatest vendadest Oettingenidest kolm kuulusid Tartu ülikooli nende professorite hulka, kes oma villade ja aedadega kujundasid Toome-taguse tühja nõlva 19. sajandi keskpaigas professorite linnajaoks.
 
Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaan ja teoloogiaprofessor, Londoni rahvusvahelise statistikainstituudi auliige, kõigi kaunite kunstide suur austaja Alexander Konstantin von Oettingen (1827–1905) lasi Tiigi 11 neogooti stiilis elamu ehitada vallikraavi nõlvale aastatel 1880–1881. End Peterburi Kunstide Akadeemias täiendav õepoeg, arhitekt Rudolf von Engelhardt, aitas krundi välja valinud onul mõtted sobivasse vormi valada – villa projekteeriti 1879. aastal. Uue punastest tellistest hoone ristisid Tartu tudengid sarnasuse tõttu Riia lähedal asuva vaimuhaiglaga kiiresti Rotenburgiks. Kiriku ametlikku joont austavat teoloogiaprofessorit ennast kutsuti paavstiks, tema esimest villat, Pepleri tänaval asunud elamut, aga Tartu Vatikaniks.
 
Alexander von Oettingen avaldas tähelepanuäratavaid teoseid religioonifilosoofiast, toimetas teoloogia- ja kirikuajakirja, koostas kirikulaulude kogu, avaldas katekismuse kooliväljaande, huvitus kirjandusloost, kirikumuusikast ja kujutavast kunstist. Ta jõudis asutada töötute käsitööliste varjupaiga, loodusuurijate seltsi ja geograafiaseltsi  ning avada avada vaesemate laste jaoks eestikeelse algkooli. Ülikooli professorid olid tema villas sagedased külalised, vahetati tarku mõtteid ja kuulati muusikat, korraldati luuleõhtuid.
 
Alexander Konstantin von Oettingeni villa (1890ndad)Kaheksatahulise nurgatorniga hoones viidi läbi ka ilmavaatlusi. Selle taga oli kuuest vennast noorim – füüsik, meteoroloog, muusikateoreetik, Tartu Ülikooli meteoroloogia observatooriumi rajaja ja juhataja Arthur Joachim von Oettingen (1836–1920). Kuna ülikoolil ei olnud raha sobilike vaatlusruumide ehitamiseks, viis Arthur venna Alexandri lahkel loal regulaarseid ilmavaatlusi vaatlusi läbi villa pööningul ja tornis. Vaatlused haarasid tasapisi kogu maja ülemise korruse, personal isegi elas seal. Praegu tunduvad tollased mõõteviisid omajagu pentsikud, näiteks riputati tornist pika ridva otsas välja termomeeter, mille näit siis pikksilmaga fikseeriti, kuid mitmed kohapeal konstrueeritud mõõteriistad olid ülimoodsad. Oma aja tähtsaim ilmakeskus asus villas 1925. aastani.
 
1939. aastal lahkusid Oettingenide järeltulijad Saksamaale.  
 
1941. aastal sai villa pommitamise tõttu kannatada. Ettevõtliku Tartu arsti Vladimir Paškovi eestvedamisel asutati 1949 Tervishoiutöötajate Ametiühingu Tartu Kultuuriklubi, hilisem Tartu Tervishoiutöötajate Maja, mille tegutsemiskohaks valiti Tiigi 11 hoone.
Arstid, meditsiiniõed ja apteekrid päästsid maja rusudest ja taas kasutuskõlblikuks saanud hoones hakkasid tegutsema tervishoiutöötajate huviringid, mõned neist jäid tegutsema aastakümneteks. Korraldati väga populaarseks kujunenud klubiõhtuid, taidlusülevaatusi ja konkursse. Näitlejate, akadeemikute, luuletajate ning (elu)kunstnikega käis lisaks tervishoiutöötajatele kohtumas terve Tartu.
 
Praegu Tiigi 11 tegutsev Tiigi Seltsimaja, Tartu linna kultuuriosakonna allasutus, asutati Tartu Linnavolikogu määrusega 5. novembril 1998.