XI TARTUMAA TRALLAM

23.06.2016
Kell 18 Raadi mõisapargis

XI TARTUMAA TRALLAM

 
BALTICA 2016 motoks on „Baltica poeb põue ja koduküla õue”.
 
Tartumaa trallami kodukülaks on Raadi mõisapark kaheksa tegevusrohke õuega.
On lauluõu ja tantsuõu, jutu- ja lasteõu, allika-, sõira- ja ürdiõu, käsitööõu ja sõbraõu.
Tartumaa trallamil saab iga piduline ise jutustades, lauldes, mängides või tantsides osa valgeima ja õiterikkama suveõhtu ilust ja väest.
 
Lauluõues võtavad lauluviisid üles Õie ja Maarja. Seniks, kuni Jaan jõuab jaanitulele, saab koos laulda nii uuemaid jaanipäeva kui ka iidsemaid suvise pööripäeva laule, sekka mitmeid Lõuna-Eestis tuntud laulumänge.
Tantsuõu on rahvamuusikute päralt. Tantsulembestele on lustakamad rahvalikud tantsulood välja valinud Väägvere külakapell ja pidulisi kutsub tantsule Pärimuskultuuriselts Videvikusära.
Jutuõues on meie rahva ennemuistseid jutte armastav Astrid. Jaaniööl juhtunud põnevate lugude ja muistendite jutustamine, mõistatamine ja ennustamine – seda kõike on jaaniku ääres aastasadu vanemalt rahvalt nooremale rahvale pärandatud.
Allikaõues kuuleme Kristelilt põlvest-põlve tallel hoitud lugusid allikahaldjast, hõbevalgest ja allika hoidmisest, ilust, nooruslikkusest ja tervisest, isegi müstilistest öistest hetkedest, mil vesi võib viinaks muutuda. Jalutuskäikudega otsitakse üles mõisapargi allikakohad.
Lasteõu on kõige pisemate piduliste päralt. Mängumurul toimetab Marina, kellega koos saab mängida vana aja lastemänge. Mängida saab viisil, kui mänguasjade poode veel polnud. Jaanipeole kohaselt on mõõdu võtmist nutikuses, osavuse ja rammu katsumist.
Sõira- ja ürdiõues toimetavad Irje ja Sirje. Jalutuskäikudel koos Irjega saab kuulatada, millest taimed jaaniõhtul, sellel imede õhtul, kõnelevad. Irje näitab, millise väega taimi korjaks Metsamoor jaanide ajal kodumurult või pargipuude alt.
Sirjel on palju kõnelda iidsete traditsioonide järgi valmistatud jaanipüha toitudest, mis on maitseelamusteks ka tänapäeval. Peo jooksul valmib sõirakojas ehtne kodune sõir.
Käsitööõue perenaisele Ailile meeldivad esivanemate aja teadmised ja tegemised. Kuuldavasti pole osa linnarahvast kunagi kohanud jaaniussikest või näinud jaaniööl sõnajalaõit. Neisse tasub uskuda, sest jaaniussikesed ja sõnajalaõied iga looja looduna sünnivad kohapeal!
Sõbraõues saab teada, kas meie rahvapärimusse jälje jätnud, jaaniööl viivuks kohtuvad Koit ja Eha, on teada ka teistele rahvastele.
 
Slaavi rahvaste jaaniaja ja suvise pööripäeva kombestikku tutvustavad ukrainlased, valgevenelased ja venelased.
Päikeselisest Gruusiast Tartumaa trallamile saabuvatelt külaliste esituses kogeb palju põnevat, ka kuulsust võitnud mitmehäälset meestelaulu. Külakosti toojaks on folkloorirühm Chveneburebi.
 
Kui on soovi ja võimalusi, siis võiks Tartumaa trallamile tulles kaasa võtta puuhalu, anniks tulele ja soovide täitumiseks enesele. Tartumaa trallami tuli süüdatakse peo alguses mõisapargi kivitsõõris. Süüdatakse vanu kombeid järgides, üheskoos, Miku ja Heleni eestvedamisel.
Peo lõpus viiakse see üheskoos alla järve äärde, kus kange tuleloitsuga ollakse osalised Tartu linna jaanitule süütamisel.
 
Järve ääres jätkub lust ja pidu juba eesti-ukraina folkansambli Svjata Vatra lugude saatel.